Voodi feng shui

moodnekodu.ee

Selleks, et inimene tunneks end hästi ruumis, maastikul, seltskonnas, perekonnas tuleb täita inimesele kahte olulist vajadust. Esimene neist on turvatunne ja teine kontroll informatsiooni liikumise üle ehk — turvaline, kaitstud tunne. Turvalisuse mõiste on aja jooksul oluliselt muutunud.

Tänapäeval mõistame sõnapaari „turvaline tunne” all eelkõige füüsilist kaitset välismaailmast tuleva võimaliku rünnaku eest. Vanad hiinlased tajusid turvalisuse tunde all hoopis inimese paigutumist ruumis ja seda kirjeldati nii nagu hiinlastele omane erinevate loodusmärkide seletuste abil.

Feng shui õpetus on saanud alguse eelkõige loodusvaatlustest ja nende kirjeldamisest. Palju hilisemas perioodis, umbes 2500-3000 aastat tagasi, toodi peamiselt välistingimustes rakendatav feng shui ruumi sisse. Sellest lähtuvalt on ka nelja elemendi, täpsemalt „turvatunde“ kirjeldused seotud eelkõige loodusega. Niisiis on positiivselt liikuva qi energiaga ruumis olemas neli olulist elementi ja need on — vesi, tasane maa, künkad ja kalju. Sama teooriat saab rakendada ka aias, ettevõttes, riigis tervikuna ja loomulikult inimeses endas.

Kalju see on tugev ja kindel toes, mis sümboliseerib poliitilist-majanduslikku võimu riigis, inimese skeletti, ettevõtte juhtimist ja juhtkonda ning ruumi üht tervet ilma avadeta (akende ja usteta) seina.

See tool on 4 elemendi harmoonias: kalju — toolileen; künkad — käetoed; tasane maa — piisavalt suur ja mugav iste; vesi — toolil istudes saab lihtsalt kontakteeruda ümbritseva maailmaga.

Künkad need on abivahendid turvatunde saavutamisel. Küngaste all mõistame erinevaid riiklike struktuure ja asutusi, inimese puhul on tegemist käte ja jalgadega, et vajadusel põgeneda või kaitsta. Ruumis tähendavad künkad sellist seina, kus on olemas akna- või ukseava ning Künkad ja Kalju koos moodustavad turvalise U-tähelise kujuga ruumiosa, kus on hea ja mõnus olla.

Tasane maa toob riigile kasvu, arengut ja õigete otsuste puhul õitsengu. Inimese puhul tagab kasvu ja muutuse hea seedimine, korrapärane hingamine ning südametegevus. Ruumis on tasane maa seotud eelkõige tühja põrandapinna ja avarusega, kus hea energia rohkendab talle sarnast energiat, toites seeläbi selle kodu elanikke positiivse energiaga.

Vesi sümboliseerib kiiret infoliikumist, millega võivad kaasneda olulised poliitilised diskussioonid ja kiired otsused, mis enamasti on seotud suure rikkuse, rahaga. Inimese puhul on infovahetusega seotud kõrvad, silmad, suu, kompimine — kõik see millega suudame välismaailmast infot hankida. Ruumis on kiire infovahetusega seotud aknad ja uksed. Seetõttu pole voodi paigutamine akna alla või akna ja ukse vahelisele alale eriti mõttekas, sest kiire info liikumine üle magaja toob vilkad unenäod.

Magamistoale esitame kõrgendatud turvatunde vajaduse, sest tegemist on meie isikliku ruumiga, kuhu igaühel pole asja. Parim voodi paigutamise viis ruumis on peatsiga kalju ehk avadeta, terve seina poole. Voodi külgedele jääb piisavalt kaitsvat küngast ehk tervet seinapinda, mis aitab voodisolijal pesa efekti luua. Voodis olles saab end liigselt pingutamata, jälgida nii akent kui ust (vesi). Kaheinimese voodisse olgu soovituslikult ligipääsetav mõlemalt küljelt, sest nii pääseb qi energia võrdselt mõlema magaja juurde. Tasane maa annab aga teada, et ruumid peavad olema meie mõõdus ehk magamistoa puhul 12-36 m2.

Parempoolne voodipaigutus ruumis on hindele „4“. Olemas on kalju ja künkad, kuid vesi ehk info liigub üle magajate kehade (nooled). NB! Info liigub ukse ja akna vahelisel alal. Vasakpoolne voodipaigutus antud ruumis on parim võimalus.

 

Mida peaks teadma maakütte kasutamisest?

Viimaste aastate jooksul on energiasäästlike ning keskkonnasõbralike tehnoloogiate populaarsus märgatavalt kasvanud. Kui enamik eramajapidamistest on üldiselt ehitatud nii, et kütmine toimub õli ja gaasikütte süsteemide abil, siis maakütte soojus- ja jahutussüsteemid on nüüd  saavutamas üha rohkem populaarsust kui säästlikud alternatiivid fossiilsetele küttesüsteemidele.

Geotermilised süsteemid suudavad kasutada maapinnas leiduvat soojust ning selliseid soojuspumpasid võib kasutada peaaegu kõikjal. Maakütte süsteemide paigaldamise arv on märgatavalt tõusnud viimaste aastate jooksul  ning mitmed majapidamised on asendamas enda vedel- või tahkeküttekateldega süsteemid just nimelt maaküttega.

Maaküttesüsteemid on võimelised säästma ligi 50% rohkem energiat, kui maagaasil töötavad katlasüsteemid, sest nad kasutavad töötamiseks kuni 70% vähem energiat, kui elektrised konditsioneerid või tavalised õhksoojuspumbad.

Isegi kui väline temperatuur erineb aastaaegade ning kuude lõikes, on maapinna sisetemperatuur üsna stabiilne ning jääb keskmisekt 4-5 kraadi ligi. Seetõttu töötab maaküttepump, mis on põhiline küttesüsteemi osa, sooja pumpajana maapinna seest külmematel kuudel, et transportida sooja õhku tuppa. Soojal ajal aga seevastu toodab maapind jahedamat õhku, mida saab jällegi kasutada maja jahutamiseks.

Maaküttesüsteemid koosnevad üsna vähestest elementidest, mis tagavad nende töökindluse ja eektiivsuse. Soojuspump töötab selleks, et transportida soojusenergia ühest kohast teise. See ülekanne viiakse läbi suletud torustikusüsteemi kaudu, mis sisaldab jahutusvedelikku või külmumisvastast ainet, ning mis omakorda imab endasse soojusenergiat. Kui torudes asuv vedelik on üles soojendatud, siis pumbatakse see tagasi süsteemi ning see protsess kordub sedasi mitmeid kümneid kordi ööpäevas. Soojendamise ja jahutamise torusid on vaja selleks, et transportida soojendatud või jahutatud õhk maja erinevatesse tubadesse laiali. Kõige lõpuks on soojuspumbaga ühenduses ka termostaadiga maja sees ning soojuspump lülitab end vastavalt vajadusele automaatselt sisse ja välja.

Geotermilised süsteemid kasutavad oma töös  ära maapinna sisetemperatuuri, mitte välisõhust tulevat õhutemperatuuri. Nad on väga väikese müratasemega ning nende hooldamine on võrdlemisi lihtne. Lisaks kõigele eelnevale on maaküttesüsteemid võimelised töötama pikki aastaid tagades teile soodsa toasooja aastakümneteks. Need süsteemid on suutelised hoidma teie majas õdusat temperatuuri nii siis, kui väljas on väga palav, kui ka siis, kui on külm.  Maaküttesüsteemile saab juurde ka kompressorit ja ventilaatori, et anda juurde veelgi mugavust ning suurendada energia kokkuhoidu.

Elamurajoonides kasutusel olevad maaküttesüsteemid muutvad aina populaarsemaks väga õigetel põhjustel. Tänapäevases majandusolukorras on tähtis kulutada vähem raha ning säästa võimalikult palju energiat ning geotermilised süsteemid on selle saavutamiseks väga head vahendid.

Kuidas valida säästlikku dušiotsikut?

Duši all käimisele kulub keskmiselt 17% kogu majapidamises kasutatavast tarbeveest. See teeb üle 100 liitri vett keskmiselt päevas ühe pere peale ainult duši all käimiseks. Kui liita see kokku terve aasta peale sees saame üle 36 tuhande liitri vett majapidamise kohta. Seda vee kulu on aga võimalik vähendada, kui paigaldate segistid , mis on oluliselt veesäästlikumad. Lisaks rahalisele kokkuhoiule säästab selline teguviis ka oluliselt loodust ning mid ümbritsevat keskkonda.

Paljudes riikidest on juba riiklikul tasandil sätestatud, et praegu müügil olevad moodsad dušiotsikut ei tohi välja anda rohkem kui 7 liitrit vett minutis. Vanemad mudelid reeglina sellistele standarditele ei vasta ning see on enamasti ka põhjus, miks paljud majapidamised raiskavad olulise hulga raha vee ning majapidamiskulutustele.  See ei mõjuta mitte ainult veearvet, vaid ka elektriarvet, sest vett on reeglina vaja ka soojendada. Seega võib vee kokkuoiust saada mõjutatud ka üldisem energia kokkuhoid majapidamises. Kui teie duši all käimiseks kuluva vee hulk vähene, siis väheneb ka vajadus nii palju sooja vett toota. See võib aga terve aasta kohta kokku hoida lausa 300 kWh elektrit, mis on piisav kogus selleks, et teie televiisor saaks töötada terve aasta otsa.

Keskkonnakaitse organisatsioonid soovitavad teil uue dušiotsiku ostmisel tähelepanu pöörata just sellele, et otsiku ühe minuti jooksul välja antava vee hulk oleks võimalikult väike, et hoida kokku vett ja energiat. Madala veevooluga dušiotsikuid jagatakse reeglina kahte erinevasse klassi – õhutusega ning laminaarsurvega. Õhutusega dušiotsikud saavtavad udulaadse dušivoolu sellega, et kasutavad õhu lisamist veesurvele. Teised laminaarse vooluga dušiotsikud toodavad üksikuid veejugasid. Kui te elate niiskemas kliimas, siis soovitatakse just laminaarvooluga dušiotsikuid,  sest need ei tooda nii palju niisket õhku, kui õhutussüsteemidega otsikud.

Kui te soovite ostma minna just suurema efektiivsusega ning säästlikumat dušiotsikut, siis ärge kartke, et peate loobuma sellega seoses ka mõnusast dušikogemusest, et hoida kokku vett. Paljud keskkonnasäästlliku mõtlemisega firmad toodavad sertifitseeritud dušiotsikuid, mis läbivad karmid testid, et vastata karmidele nõuetele enne kui neid lastakse masstootmisele. Seega võite kindlad olla, et koos kokkuhoiu ja keskkonnasäästliku eluviisiga ei pea te loobuma ka meeldivast dušikogemusest.

Allikas: wikipedia.com

 

Elektrilised küttesüsteemid

Elektriline küttekeha on seade, mis muundab elektrit soojuseks. Kogu süsteem põhineb elektrilisel takistil, mis asub iga elektrilise küttekeha sees ning mis töötab Joule soojendamise põhimõttel. Elektrivool, mis läheb läbi takisti, muundab elektrienergia soojusenergiaks. Kõik see võib esmapilgul tunuda keeruline, kui tegelikult on asi üsna llihtne. Elektriline keskküttesüsteemid on väga tavalised ning laialat kasutatavad.

Aja möödudes on aina rohkem hakatud kasutama elektrit küttesüsteemides. On olemas mitmeid erinevaid võimalusi, kuidas kasutada elektrilisi küttekehasid või võib nende kasutamisest üldse loobuda. Kui teil on põrandaküte, siis kasutate te arvatavasti elektrilisi seadmeid selleks, et küttesüsteemis ringlevat vett soojendada või siis seda süsteemi pumbata. Mõlemal juhul võib öelda, et teil on elektriline põrandaküte paigaldatud. Kodune elektriline põrandakütte süsteem on tuntud kui kiirgav küttesüsteem, isegi siis, kui nad on ehitatud radiaatoritena ning saavad energiat elektrist.

Elektriliste keskküttesüsteemide probleemiks on see, et nad ei ole tundut kui väga keskkonnasõbralikud. See eelgõige seetõttu, et suurimad hulgad elektrit toodetakse siiski veel fossiilsetest kütustest, mis teadupärast kuuluvad taastumatute loodusvarade hulka. Kas te teadsite, et näiteks Rootsis keelati 1980ndal aastal ära otseste elektriliste küttesüsteemide kasutamine ning tänaseks on juba plaanis eemaldada kõik elektri abil töötavad küttesüsteemid. Taani on samuti teinud samme selles suunas ning keelandu elektriliste õhkküttesüsteemide paigaldamise uutesse elamutesse. Kaasaegsed süsteemid kasutavad küttepumpasid, mis suudavad kasutada õhus või maapinnas asuvat looduslikku soojust ning muundada see soojusenergiaks. See on väga suureks abiks, sest selliselt väheneb eletritarbimine ning ka kahju loodusele märgatavalt.

Kui te soovite kasutada elektriliste taksititega soojendeid selleks, et kütta teatud tuumi pikema aja jooksul, siis peaksite te teadma, et see võib olla üsnagi kallis lõbu. Kui te soovite küttesüsteemis kasutada vaid osaliselt või koos mõne teise süsteemiga, siis on elektriline keskküttesüsteem tegelikult üsna rahakotisõbralik. Ainuüksi see fakt teeb elektrikütte väga populaarseks kontorites ning puhkemajades, mida ei kasutata aastaringselt.

Maakütte soojuspumpade kasutuselevõtt (www.soojuspump24.ee)annab võimaluse uut tüüpi küttesüsteemide ja punpade kasutamiseks, mida on võimalik juurde lisada teie olemasolevale elektrilisele keskküttesüsteemile. Soojust ammutatakse sel juhul maapõuest, mis teeb võimalikuks nii kütta talvel kui ka jahutada teie eluruume suvise kuumaga. Elektriarved on seega väiksemad ning üldine süsteemi efektiivsus oluliselt kõrgem, kui kasutate neid küttepumpasid.

Leidub sobivaid lahendusi igat tüüpi kodule ning ka kasutajate eelistustele. Samas, mis sobis teie tuttavatele ei pruugi olla sobilik teile endale, seega tehke oma valik siiski ise.

Vannitoa ja köögi renoveerimisel küsi abi spetsialistilt

Kui te soovite enda kööki ning vannituba renoveerida, siis on kõige lihtsam kuttusuda professionaalid, kes sellega igapäevaselt tegelevad. Tunnustatud firma suudab teile disainida ja ehitada sellise köögisüsteemi, mis on funktsionaalne ning pakub oluliselt rohkem, kui lihtsalt vana mööbli parandamine ning ruumi juurdesaamine. Kvaliteetsed disainerid töötavad hoolega, et mõista, mida te soovite näha enda unistuste tubades ning püüavad mahutada need elemendid teie eelarvesse parimal võimalikul moel. Kui soovite näiteks vanni, kuhu te saaksite pikali heida ning pärast stressirohket tööpäeva lõõgastuda või köögi töötasapinda, mis on piisavalt suur, et saaksite vabalt valmistada luksuslikke õhtusööke ilma, et peaksite enda asju igale poole mujale laiali laotama, siis on just mööblidisainer see, kes aitab  leida parimad lahendused.

Oma kodus tubade ümberkujundamise juures peaks alati silmas pidama nii mugavust, ilu kui ka kõiki olulisi funktsioone. Kui teie köök ja vannituba pakuvad teile soovitud mugavusi ning piisaval hulgal ruumi, siis on teil olilisel lihtsam seal lõõgastuda ning ennast hästi tunda. Tänapäeval on meie elutempo aina kiirem ning stressirohkem, seega on hea, kui meie kodu pakub meile võimalust lõõgastuda ning see pole olnud kunagi olulisem, kui praegu. Õiged ümberehitamied ja renoveerimistööd võimaldavad muuta teil oma kodu rohkemaks, kui lihtsalt kohtals, kus süüa, magada ning tööks ettevalmistusi teha.

Köögi ja vannitoa ümberkujundamine

Köögi ja vannitoa ümberkujundamine on viimastel aastatel kogunud aina populaarsust juurde. Olgugi, et see idee seostub tihtilugu suurte väljaminekutega just torutööde ja vajalike ümberehitustega seoses, on see üks parimaid ja modernsemaid võimalusi enda kodu üldmuljet muuta. Et säästa enda mõttetust asjaajamisest ning liigsetest kulutustest, peaks esmalt mõtlema kappide ümberehtiamisele, mis on tehtud professionaalselt ning vastavalt ekspertide nõuannetele.

Väga tihti on köögikapid üheks peamiseks köögi sisustuselementidest ning vannitoakapid vannitoas. Andes kappidele uue välimuse, saame me luua tervele ruumile täiesti uue ilme ning seda oluliselt odavamalt, kui terve mööbli väljavahetamine. Olgugi et köögi ja vannitoa ümberkujundamine võib olla ajamahukas projekt, on selle lõpptulemus kindlasti seda vaeva väärt. Enne aga, kui te saate ka tegelikult alustada köögi ning vannitoa ümberehitusega, peate te võtma aja maha ning veid planeerima. Märkige üles, kui palju võiks üks või teine töö aega võtta ning kui kaua kestaks kogu töö. Lisaks sellele püüdke kirja panna ka kõik võimalikud materjalid, mida võib vaja minna. See on eriti oluline siis, kui ruumide ümberkujundamine nõuab rohkem tööd, kui ainut kappide ilme värskendamine.

 

 

Välisuksed ja turvauksed

Välisuksele võidakse esitada erinevaid nõudmisi, peamised teemad on ukse tulekindlus ja turvalisus. Need kaks omadust võivad, aga ei pruugi, olla ühes ukses. Turvaukse peamine ülesanne on takistada sissemurdjat ja tulekindlal uksel tule levikut. Viimase tootmiseks on kindlasti vajalik sertifikaat, kuid turvauksel sertifikaat nõutav ei ole.

Kõik uksed liigituvad tulenevalt uksele esitatud nõuetest sise- ja välisusteks. Välisuks on ehitise konstruktsiooni osa ja mõeldud eraldama hoone sisekliimat väliskliimast. Kõik välisuksena müüdavad uksed peavad vastama kohalikus riigis kehtestatud CE-nõuetele ja olema tähistatud vastava kleebisega. Eestis on kohustuslikud omadused, mis uksele on ette nähtud, ukse veetihedus, vastupidavus tuulekoormusele, õhu läbilaskvus ja soojusjuhtivus.

Kui uks on ette nähtud takistama vägivaldset juurdepääsu mingisse ruumi, esitatakse uksele sissemurdmiskindluse nõue. Sissemurdmiskindluse alusel jagunevad uksed kuude turvaklassi, kus klass 1 on kõige väiksema ja klass 6 kõige suurema sissemurdmiskindlusega – seega mida suurem on klassi number, seda turvalisem on uks. Piltlikult öeldes saab 1. turvaklassi ust juba tugevama õlalöögiga kahjustada, kuid 6. turvaklassi ukse avamiseks peab kogenud tegutseja võtma appi elektrilised tööriistad – puuri, nurklihvija või muu vahendi. Turvaukse puhul kasutatakse sisseehitatud sissemurdmist tõkestavaid ehitusdetaile ja vastava turvaklassi nõuetele vastavaid suluseid, klaase ning hingi. Sageli arvatakse ekslikult, et metall-leht puitukse sees tagabki ukse turvanõuetele vastavuse, kuid tegelikult on puitukse sees olevad metall-lehed vajalikud ukse stabiilsuse tagamiseks – et erineva kliimakeskkonna vahel ei hakkaks uks kaarduma.

Turvaukse valikul peab eelkõige arvestama asukohaga. Kui maja asub kohas, kus naabreid lähedal pole ja esimese korruse aknad on varanduse välja tassimiseks liiga kõrgel, on ilmselt parim valik korralik metalluks. Kvaliteetsel metalluksel on lukukorpused ja vasturauad kaitstud topeltseintega ning hingede pool küljes turvatapid, mis asetsevad lengi sees ukse suletud asendis. Turvatappide eesmärgiks on välistada ukse hingedelt maha tõstmise võimalus. Kui uks asub kohas, kus kurikaelal on raske lärmi tehes tegutseda, tasub põhirõhku pöörata luku valikule. Enamasti on turvaustel kaks lukku – ASSA 565 käigulukk ja Boda 428 turvalukk. Pigem soovitaks nende kahe asemel kasutada turvaluku standardile vastavat ASSA 2000 lukku, mis on kaks ühes – käigulukk ja turvalukk. Lukul on seespool liblikas, mida saab kodus olles mugavalt ukse sulgemiseks ja avamiseks kasutada. Kodust lahkudes saab liblika turvaluku asendisse fikseerida, mis võimaldab ust seestpoolt avamatuks jätta. See tähendab, et kui varas on majja/korterisse pääsenud näiteks aknast, siis ukse kaudu ta väljuda ei saa, kuna ust pole võimalik avada.

Tuletõkkeuste ülesanne on pakkuda kaitset tulemüürides ja tulepüsivates seintes. Tuletõkkefunktsioon tagatakse ustes õigete materjalide valikuga ning uksele paigaldatud tuletõkketihendiga. Tihendid on valmistatud materjalist, mis paisuvad kuumuse mõjul kordades oma mahust ning sulgevad ukselehe ja lengi vahed – nii on hapniku juurdevool tulekoldesse takistatud ja tule levimine teistesse ruumidesse piiratud.

Ühel ja samal uksel võib olla korraga mitu nõuet – näiteks peab välisuks vastama mingile turvaklassile või olema tule- ja helikindel. Paljusid nõutud omadusi saab tootel samaaegselt täita ja nii saamegi toota välisukse, mis vastab kliimaeristus-, tulepüsivus-, heliisolatsiooni- ja sissemurdmiskindlusele nõudele samaaegselt või osale neist nõuetestSamas tuleb ka arvestada, et mida rohkem on uksele esitatud nõudeid ja mida kõrgema tasemega nõue on, seda kallim on ka toote hind

 

 

Õige aken toob sooja majja

Aknad on oluline osa nii kodu välisilmest kui ka soojapidavuse aspektist. On teada, et aknede kaudu kaotab maja või korter umbes 26% soojast ning seetõttu on kvaliteetse akna ning aknaklaasi valimine määrava tähtsusega. Tänapäevased energiasäästlikud aknad aitavad seda kadu vähendada, hoides sooja toas ning vähendades seeläbi küttele tehtavaid kulutusi. Võimalik on valida mitme erineva aknaklaasitüübi vahel, mis sobib igale maitsele ning eelarvele.

Kui selgub, et vana aken enam sooja ei pea, siis on valikuid kaks – kas püüda vana klaasi soojakindlamaks teha või osta sootuks uus aken, mille klaasid on valmistatud tänapäevase tipptehnoloogia järgi.

Milleks vahetada?

Vanadel akendel ei ole tihendeid, mistõttu on õhu läbilaskvus suur. Tulemuseks on oluline energiakadu, sest soojaks köetud õhk liigub majast välja ning aknast tuleb külm sisse. Seega on esimene kokkuhoiumeetod „vana hea toppimine” – topid oma aknal raami ja lengi vahed kinni, tõmbad teibid peale. Teine konstruktsiooniline nõrkus on kasutusel olevad üksikud klaasid – st. hermeetilise klaaspaketi asemel on aknad klaasitud üksikute klaasitahvlitega. Jällegi võimalus on oskuste ja tahtmise korral vana akent paremaks teha: tuleb freesida raami sisse klaaspaketi jaoks vajaliku ruumi (valtsi) ja asendada sisemise ühekordse klaasi paketiga. See muidugi eeldab, et akna puitosad ja hinged on veel piisavalt heas seisukorras ja kannavad lisaraskuse välja. Need võimalused on esialgu küll rahakotisõbralikumad, kuid pikas perspektiivis ei pruugi end siiski ära tasuda.

Uue akna eelised

Kaasaegseid aknaid valmistatakse aga kõiki soojapidavuse nõudeid silmas pidades, mistõttu ei pea reeglina liigse soojakao pärast muretsema. Tänapäevastel akendel kasutatakse  klaaspakette, milles lisaks hermeetilisusele on võimalik kasutada ka selektiivklaase, et peegeldada soojuskiirgust tuppa tagasi. Võimalik on kasutada akende vahel  ka näiteks täitegaase, mille mõju seisneb paketisisese õhutsirkulatsiooni aeglustumises ja sellest tulenevalt väheneb energiakadu.

Akna terviklik soojusjuhtivus sõltub tema komponentide soojusjuhtivuses: klaas ja puitprofiilid. Välja arvutatakse kaalutud keskmine – kaaluks võetakse pindala. Seega mida suurem on klaaspaketi osakaal akna pindalast seda paremad on soojusjuhtivuse näitajad. Tänapäeval armastavad paljud arhitektid ja inimesed suuri klaasipindasid – kellele ei meeldiks ilus vaade oma elutoast? Kuid siinkohal tuleb arvestada, et isegi parimatel turul müüdavatel akendel  on soojusjuhtivus ikkagi kordi suurem kui korralikul seinal, millesse need aknad paigaldatakse. Seega on „klaasist maja” paratamatult ka külm maja. Ilusa vaate eest tuleb maksta rohkem raha kui tavalise vaate eest.

Aknaklaasidel on soojus- ja müraisolatsiooni tagamisel kõige määravam roll. Klaaspakett koosneb tavaliselt kahest või kolmest klaasist ja neid seob monoliitseks tervikuks klaaside vahele liimitud alumiinium-, roostevaba-, plastik- või komposiitmaterjalist vaheprofiil. Vaheprofiilid on täidetud niiskust imava ainega, et klaaside vahelisest gaasist (õhk, argoon, krüptoon) eraldada tootmise käigus sinna jäänud niiskus. Hermeetilisuse tagamiseks tihendatakse klaaspaketi serv 3-5mm paksuse polüisobutüleenmastiksi või UV-kindla silikooniga.

Tavaline kahekordne klaaspakett toodetakse tavapäraselt kahest 4-8 mm paksusest klaasist, millest sisemine on üldjuhul selektiivklaas. Klaaside vahele paigaldatakse 16-18 mm laiune alumiiniumist vaheprofiil. Kolmekordse klaaspaketi korral tagavad optimaalseima soojusisolastiooni 14-20mm vaheliistud ning kaks selektiivklaasi. Klaaside vahel kasutatakse tänapäeval üldjuhul argoongaasi. Õhust raskemate gaaside kasutamine vähendab klaaspaketi sisest konvektsiooni ning sellega paraneb klaaspaketi soojusisolatsioon.

Selektiivse kattekihiga klaasid peegeldavad toasooja klaasilt tagasi tuppa, külma aga tagasi õue. Selektiivklaasi kasutusele võtmine on vaieldamatult kaasaja klaasitööstuse tippsaavutus. Kahekordses tavaliste klaasidega klaaspaketis ühe klaasi asendamine selektiivklaasiga parandab klaaspaketi soojusjuhtivust 100 protsendi võrra. Kolmekordses klaaspaketis saab aga kasutada juba kahte selektiivklaasi. Teise selektiivklaasi kasutamine parandab aga tulemust veel ligi 30 protsenti võrra.

Õige klaasitüübi valik sõltub eelkõige sellest, millisele elamule seda paigaldama hakatakse ning millised on kliendi vajadused. Tänapäevaste tehnoloogiatega on kõigil võimalik leida endale sobivaim.

Õige tualettpoti valimine nõuab eeltööd

Tualettruumi sisustamine on kodu remondi juures väga oluline, sest just selles ruumis peame me tundma ennast õdusalt ning mugavalt. Õige rualettpoti valikul mängivad rolli nii selle suurus, kõrgus kui ka funktsioon. Õnneks on alljärgnevaid nõuandeid järgides võimalik sisse seada oma perele erakordselt mugav tualettruum.

Tekib küsimus, kas vannitoa või tualettruumi sisustamine on siis nii keeruline. Millele siis peale välimuse veel peab tähelepanu pöörama? Tuleb välja, et seda on päris palju. Kui on tarvis valida kummutit, siis peab arvesse võtma selle suurust, kõrgust ning töökindlus. Kõik, alates tualetipotist kuni imelise dušikabiinine peab olema läbimõeldud, sest see mängib rolli ka terve kodu üldise mulje juures.

Suurepärane sobivus

Turus on saadaval tuhandeid erinevaid tualetipotte, kuid nende valikut vähendab mõõt, mis on viimistletud seina ja tualetipoti äravoolutoru vahel. See peab kindlasti olema õige, sest vastasel juhul ei ole teil võimalik enda väljavalitud unelmate potti üldse paigaldada. Standardmõõtu potid on umbes 12 tollise vahemaaga ning selliseid on ka kõige rohkem saada. Kui aga soovite ümber kujundada vannituba, kuhu on juba eelnevalt paigaldatud näiteks 10tollise või lausa 14-tollise mõõdua tualetipott, siis võib see teie valikuid oluliselt kitsendada ning sobiva poti leidmine osustuda päris keeruliseks.  Suurema osa inimeste jaoks on pikendatud istumisosaga tualetipotid mugavamad, kuid väiksemas vannitoas võib sellise poti paigaldamine osutuda peroblemaatiliseks. Pikendatud potid ulatuvad seinast umbes 31 tolli kaugusele, kuid ümara kujuga potid on maksimaalselt 28 tolli pikad. Oluline on ka teada, et ümarad potid on reeglina odavamad, seega on võimalik ka raha säästa.

Mugavus mängib rolli ka poti kõrguse osas. Väga paljud tootjad pakuvad tänapäeval tualettpotte, mis on veidi kõrgemad kui standarsi järgi ette nähtud 14 tolli. Seda eelkõige seepärast, et need on pikematele inimestele mugavamad. Seetõttu oleks tualettpotti valides kasulik arvestada ka sellega, kui pikad või lühikised on inimesed, kes tualettruumi igapäevaselt kasutama hakkavad.

Mis tüüpi mudel?

On olemas mitmeid erinevaid stiile ja süstewma tualettpottide valikus, mille hulgast igaüks saab endale leida sobivaima. Kõige levinum ja taskukohasem on arvavasti kaheosaline pott, millel on veepaak ja potiosa eraldi ehitatud ja üksteise külge kinnitatud. Ühes tükis olev tualettpott võib olla küll kallim, kuid selle ostu kasuks räägib asjaolu, et sellist potti on oluliselt lihtsam puhastada, kui eelnevat, sest sellel puudub poti ja veepagi vaheline kinnituskoht, mis reeglina kogub palju mustust. Võimalik on valida ka seinale kinnitatav tualettpotisüsteem, mis teeb reeglina vannitoa puhastamise veelgi lihtsamaks, sest võimaldab põrandat pesta otse poti alt.  Seinale kinnituvate pottide puhul tuleb aga arvestada sellega, et seinakonstruktsioonid peavad olema piisavalt tugevad, et kogu süsteemi kanda. Võib juhtuda, et sellise poti kasuks otsustades tuleb teil enne poti paigaldamist ka sein lahti lammutada ning uuesti ehitada.

 

 

Fassaad on maja visiitkaart

Maja fassaad vajab regulaarset korrastamist ja hooldamist, et sellega pikendada maja eluiga ning parandada sisekliimat. Õigete soojustusmaterjalide kasutamine võimaldab kokku hoida  maja kuni 50%. Fassadimaterjali valik on oluline, sest maja väliskülg on pidevas loodusjõudude meelevallas ning seetõttu vajab ka pidevat hoolt.  Seetõttu on oluline valida endale sobiv fassaadimaterjal ning selles osas on valik päris mitmekesine. Võimalik on paigaldada traditsiooniline puit- või kivifassaad, soovi korral võib maja ka krohvida ja värvida või paigaldada isegi plekkfassaadi.

Puitfassaadid

Puitfassaadi paigaldamise kasuks otsustades tuleb arvestada, et selle vastupidavus sõltub paljuski sellest, kui kvaliteetne on puit ning kui korralikult on selle pind töödeldud. Puit on väga vastuvõtlik ning kergesti kahjustatav ultraviolettkiirguse, niiskuse ning temperatuuride muutuse poolt. Arvestama peab ka sellega, et puitfassaadi tuleb üle värvida vähemalt iga kümne aasta tagant või isegi tihedamini. Puitfassaadil on aga ka palju eeliseid. Kui näiteks tekib fasaadi mädanik, siis on puitfasaadi puhul väga lihtne ning üsnagi odav seda parandada, sest on võimalik vahetada välja ainult kahjustada saanud lauad.

Krohvitud fassaad

Väga palju kasutatakse ka krohvitud fassaade, mis on mõne aasta vältel peale paigaldamist väga ilusad, kuid reeglina hakkavad juba nelja-viie aasta pärast tekkima kahjustused, mis on üsnagi märgatavad.  Aja jooksul tekivad krohvikihti mikropraod ning temperatuuri kõikumine ja sellega kaasnevad külmumis ja sulamistsüklid muudavad need oluliselt suuremaks.  See võib tingida selle, et fassaaditöid on vaja uuesti teha ning fassaadi parandada juba 5-6 aasta pärast. Krohvitud fassaadi paigaldamisel tuleb olla ettevaatlik ning valida hoolega paigaldamise aega. Võib juhtuda, et hilissügisel paigaldatud krohvitud fassaad ei jõua enne külmade tulekut korralikult ära kuivada ning juba kevadeks on krohvikihid seina küljest lahti ja vajavad juba parandustöid.  Isegi, kui krohv püsib ilusti seinas, tuleb krohvipinna määrdumise tõttu võtta ette korrastustööd vähemalt iga 10-15 aasta järel, mis võib samuti osutuda üsna kulukaks ettevõtmiseks.

Kivikate

Kõige paremini peavad ajale ning loodusjõududele vastu betoonpinnad ning fassaaditellised.  Fassaaditellistena võib kasutada näiteks silikaatkive või keraamilisi telliseid, mis ei vaja päris pika aja jooksul parandustöid. Kui maja vundament on korralik ja seina ei teki vertikaaldeid pragusid, mis vajaks parandamist, siis võib kividest laotud välissein pidada vastu 30-40 aastat või rohkemgi ilma, et oleks vaja teha parandustöid.  Eriti vastupidav on keraamiline tellis ehk põletatud savitellis, mis näeb korralikult laotuna väga kena välja ka aastakümnete pärast. Samas tuleb tõdeda, et kuigi savitellisest fasaadi hooldustööd on minimaalsed, siis pragude tekkimise korral on fassaadi parandamine üsnagi ajamahukas ja kulukas ettevõtmine.

Üldiselt võib öelda, et vastupidavamad fassaadikattematerjalid on loomulikult kallimad ning alginvesteering nendesse on suurem. Seetõttu tuleks fassaadimaterjali valikul läbi mõelda, kas soovitakse paigaldada odavamat fassaadimaterjali, mille hooldamine nõuab rohkem tööd, kuid mille parandamine on odavam või soovitakse paigaldada kallim fassaad, millega on tööd vähem, kuid mille parandamine võib osutuda kallimaks.

 

 

 

Kaasaegne aken – soojapidav ning ilus

Tänu tehnoloogia arengule ja teaduslikule arendustööle on klaas viimastel aastakümnetel muutunud väga oluliseks ehitusmaterjaliks. Üha suuremaks muutuvad klaasiga kaetavad fassaadipinnad ja järjest rohkem kasutatakse mitmesuguste erinevate omadustega klaase. Seetõttu on õige klaasi valik meeldiva keskkonna kujundamisel äärmiselt olulise tähtsusega. Õige klaasitüübi valik sõltub suuresti konkreetse hoone asukohast, suurusest ja selle omaniku soovidest. Nende individuaalsete nõuete täitmiseks saab nüüd valida erinevate klaasifunktsioonide vahel – saavutamaks paremat soojapidavust, päikesekaitset, mürasummutust või ohutust.

Turvalisus

Kui ohutus on oluline näitaja, siis tuleks valida oma akendele karastatud või lamineeritud klaasidega paketid. Turvaklaasid aitavad kaitsta end ja oma perekonda klaasi purunemisest tingitud võimalike vigastuste eest. Samuti takistavad turvaklaasid murdvaraste ja sissetungijate soovimatuid rünnakuid. Karastatud ja lamineeritud klaasid aitavad luua turvalise ja ohutu kodu.

Müra

Elades kõrge müratasemega piirkonnas, võib olla mürasummutus just see kriteerium, mida peetakse oluliseks. Tänapäeval on ka sellele lahendus leitud. Müra summutamisel tuleb esimese asjana meeles pidada, et konstruktsioon on täpselt nii summutav, kui hästi või halvasti summutab heli selle kõige nõrgem lüli. Ehk siis tegelikult ei ole kasu heade tehniliste omadustega mürasummutavast klaaspaketist, kui raam müra edastamist ei takista. Klaaspaketi mürasummutavaid omadusi on võimalik parandada klaasipaksuse suurendamisega, klaaside vahel oleva õhkvahe suurendamisega ja lamineeritud klaasi kasutamisega.

UV-kaitse

Juhul, kui aknad asuvad maja sellel küljel, mis on terve päeva päikesevalgusele avatud, siis tuleb päevakorda ka UV-kaitsega aknaklaasi paigaldamine. Päikesekiirgus sisaldab ultraviolettvalgust, mis võib olla kahjulik nii inimesele kui ka sisustusele ning erinevatele akna ja mööbli katetele. Päikesekiirguse ultravioletne lainepikkus võib põhjustada näiteks mööbliesemete või siseviimistluse luitumist. Tavalise lamineeritud klaasi vahel on PVB-kile, mis absorbeerib enamiku luitumist põhjustavast ultraviolettkiirgusest . Praktiliselt täieliku kaitse UV-kiirguse vastu annab aga topeltkile kasutamine, mille puhul UV-kiirguse läbivus on 0,4%. Lamineeritud klaas näeb välja nagu tavaline sama paksusega klaas, tekitamata optilisi moonutusi, seega ei ole vaja klaasi kvaliteedi pärast muretseda.

Lisaks UV-kaitsega klaasidele toodetakse veel ka päeikesekaitse ning energiasäästuklaase. Selline klaas laseb hästi läbi nähtavat valgust ning omab madalat peegeldustegurit ja päikesefaktorit. Koos nähtava valguse suure läbivusega blokeerib see klaas tõhusalt soojust. Selline klaas tuleks valida, kui on soov vältida häirivaid peegeldusi ja tagada fassaadi võimalikult loomulik väljanägemine. Sellist tüüpi klaasid sobivad eriti just suurte klaaspindade katmiseks ning on hea valik mugavama sisekliima loomiseks ülekuumenemise ärahoidmise ning samas ruumi soojuskadude vähendamise kaudu. Samuti vähenevad kulutused ruumi jahutamisele suveperioodil.

Isepuhastuvad klaasid

Lisaks muudele näitajatele on võimalik tellida ja nö isepuhastuvat BioClean aknaklaasi.  Bioclean klaasi puhul on tegemist niiöelda  intelligentse klaasiga, millele kantud pinnakate aitab kaasa klaasi iseeneslikule looduslikule puhastumisele. Toime põhineb selles, et päikesekiirguses sisalduv UV-kiirgus lagundab klaasi pinnale ladestunud mustuse ja jäägid ning vihm peseb selle maha. Sellise aknaklaasi omanik võib arvestada sellega, et akent tuleb harvemini puhastada ning see näeb ka visuaalselt ilusam ja puhtam välja.  Samuti ei ole vaja kulutada nii palju puhastusvahenditele ja –seadmetele. Tuleb siiski meeles pidada, et isepuhastuvus ei tähenda täiesti hooldusvaba klaasi ning aeg-ajalt tuleb ka ise käed külge panna ning akent puhastada.

Seega enne aknaklaaside valikut tuleks hoolega järele mõelda, millistesse tingimustesse ning mis omadustega klaase vajatakse.